Tartu Perekeskus on Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna haldusalas alates 1991. aastast tegutsev asutus, mille tänane eesmärk tagada lapsele ja ta vanemale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi aga samas ka pakkuda ennetavalt nõu ja tuge laste kasvatamisel ning peresuhete loomisel ja hoidmisel.
Sotsiaalmajutusteenus lapsega perele
Sotsiaalmajutusteenus lapsega peredele – sotsiaalhoolekandeline abimeede toimetulekuraskustes ja eluasemeprobleemiga peredele nende majandusliku iseseisvuse kasvatamiseks ja toimetulekuoskuste arendamiseks. Teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda Tartu Linnavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna elukohajärgse piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja poole. Teenusele suunamise otsuse teeb osakond vastavalt vabade korterite olemasolule, esmane suunamine on tähtajaga kuni 1 aasta. Säilib võimalus taotleda toimetulekutoetust.
Teenust osutatakse Tartu linnas aadressil Rahu 8, II korrusel.
Väljavõte Tartu Linnavolikogu 23.01. 2020 määrusest nr 86
3. Teenuse kirjeldus
Teenuse saajale võimaldatakse elukoht koos esemete kasutamise õigusega ning osutatakse talle nõustamis- ja tugiteenuseid, sealhulgas:
1) koostatakse talle individuaalne juhtumiplaan koos tegevuskavaga;
2) toetatakse ja juhendatakse tegevuskava täitmisel;
3) nõustatakse ja juhendatakse igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, vajadusel konkreetsete toimingute, sealhulgas kodu- ja igapäevatööde tegemisel, asjaajamisel, kontaktide loomisel, õppimisel ja muudes tegevustes;
4) juhendatakse kohustuste täitmisel, sealhulgas enda ja perekonnaliikmete eest hoolitsemisel, eluasemekulude ja muude maksete tasumisel;
5) abistatakse õiguste teostamisel;
6) tagatakse tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas abistatakse toetuste ning tugiteenuste taotlemisel ja kasutamisel;
7) korraldatakse juhtumipõhiseid koostöökohtumisi;
8) tehakse koostööd teiste spetsialistide, asutuste ja organisatsioonidega.
5. Sotsiaalmajutusteenus perekonnale
(1) Teenuse saajale, kelle perekonnaliikmete hulka kuulub vähemalt üks alla 18-aastane laps, võimaldatakse elukoht eluruumi kasutusse andmisega (eraldiseisev eluruum).
(2) Eluruumi kasutusse andmisel tasub teenuse saaja eluruumiga seotud kõrvalkulud.
Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud linna või kolmandate isikute poolt osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks ja remondiks.
(3) Perekonnaliikmeteks loetakse samas eluruumis elavaid ühtse majapidamisega isikuid.
Lapsega pere sotsiaalmajutusteenuse (edaspidi LPS) protsess
Teenuse eesmärk: Soovitud tulemus on lapsevanema iseseisev toimetulek ning lapse heaolu läbi elukoha võimaldamise, nõustamise, juhendamise ja toetamise ning tugiteenuste osutamisega.
Sihtgrupp: Perekondadele, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks alla 18-aastane laps:
1) kelle elukoht on rahvastikuregistris Tartu linn ja;
2) kellel puudub eluruumi kasutamise võimalus ja;
3) kes vajab igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel individuaalset nõustamist, juhendamist ning tugiteenuseid ja;
4) kel puuduvad muud Tartu linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras §7 kirjeldatud abi andmisest keeldumise alused.
Teenusele saamine:
- Teenuse protsessi juht on laste heaolu spetsialist, kes kaasab teised võrgustikuliikmed – sotsiaaltöö spetsialisti ja LPS-i sotsiaaltöötaja.
- Laste heaolu spetsialist kutsub kokku võrgustikukohtumise, kus hiljem liitub teenuse taotleja (lapsevanem).
Peamised arutelu teemad:
Miks pere vajab teenust?
Kas pere sobitub teenusele?
Kas on veel võimalusi kaalutud?
Mida on varasemalt tehtud?
Mis on peamised murekohad?
- Kui esmasel kohtumisel otsustatakse, et pere vajab teenust, siis ühe nädala jooksul teeb laste heaolu spetsialist kirjaliku kokkuvõtte ja edastab selle piirkonna sotsiaaltöö spetsialistile.
- Seejärel võtab piirkonna sotsiaaltöö spetsialist abivajava pere vanemalt avalduse ning vormistab otsuse, mille edastab spetsialistidele, teenuse osutajale ja lapsevanemale.
- Teenuse saaja sõlmib LPS-i sotsiaaltöötaja juures lepingu ning kolib sisse.
Teenusel viibimine:
- Teenusel viibimise esimese kuu jooksul kutsub LPS-i sotsiaaltöötaja kokku võrgustikukohtumise, kus koostatakse ja allkirjastatakse teenuse saajale tegevuskava.
- Edaspidi toimuvad regulaarsed võrgustikukohtumised kord kuus, vajadusel tihedamini:
- kohtumise kutsub kokku LPS-i sotsiaaltöötaja;
- kohtumisel osalevad lapsevanem(ad), piirkonna laste heaolu ja sotsiaaltöö spetsialistid, LPS-i sotsiaaltöötaja;
- vajadusel lõpeb kohtumine ühise kodukülastusega.
- Kui pere tuleb teenusele, sõlmitakse leping kuueks kuuks. Viienda kuu lõpus korraldatakse võrgustikukohtumine, mille käigus otsustatakse, kas on vajalik lepingut pikendada või mitte.
- Teenuse jätkumisel esitab laste heaolu spetsialist piirkonna sotsiaaltöötajale põhjenduse.
- Piirkonna sotsiaaltöötaja võtab lapsevanemalt avalduse ja teeb otsuse 1 nädala jooksul.
Teenuse lõpetamine:
Kui LPS-i sotsiaaltöötaja hinnangul ei vaja pere enam teenust (tegevuskava eesmärgid on täidetud, koostöö ei toimi, pole viibinud teenusel ühe kuu jooksul 10 ööpäeva või muud lepingu rikkumised), siis:
- LPS-i sotsiaaltöötaja kirjutab laste heaolu ja piirkonna sotsiaaltöö spetsialistidele ettepaneku teenuse lõpetamiseks;
- laste heaolu spetsialist hindab pere abivajadust ja võrgustikukohtumisel otsustatakse teenuse lõpetamine (või jätkamine);
- lapsevanem teeb vajadusel avalduse teenuse lõpetamiseks;
- pere kolib teenuselt välja;
- kui pere läheb teise piirkonda, siis antakse juhtum üle.
